Eesti punast tõugu (EPK), mille aretuses on kasutatud ka punase holsteini pulle, oli samal ajal 16 772 veist, neist 8 756 piimalehma.
Punasevalgekirjud loomad on holsteini tõus esinenud algusest peale, sest punane karvavärv on retsessiivne tunnus, mis võib ilmneda ka kahe mustakirju vanema järglasel. Pikka aega eelistati aretuses mustakirjusid loomi; hiljem hakati punaseid holsteine aretama eraldi suunana ning tänapäeval on punase holsteini pullid kasutusel üle maailma.
Eesti holsteini tõu aretusprogrammi järgi on eesti holsteinid mustavalge- või punasevalgekirjud ning puhasaretuses kasutatakse nii punasekirjut kui ka mustavalgekirjut holsteini. Eesti punase karja (EPK) aretusprogrammis tähistatakse punasekirju holsteini verelisust eraldi (tähis RH) — punase holsteini pulle on kasutatud eesti punase karja piimajõudluse tõstmiseks.
Välimuselt ja kasutuselt on punane holstein sarnane mustakirju holsteiniga: suur, väljendunud piimatüübiga veis. Lihaks jõuavad pullvasikad, nuumpullid ja karjast välja läinud lehmad; lihatõugu pulliga ristamisel saadakse paremini kasvavaid ja lihaturul väärtuslikumaid vasikaid. Ühistu ostab ja müüb ka punasekirjusid holsteine ja nende ristandeid lihaks.
Faktid
- Päritolu: holsteini tõug (Holland, Põhja-Saksamaa, Põhja-Ameerika); punasevalgekirju värvusvariant
- Kehamass: sama mis holsteinil – täiskasvanud lehm vähemalt 750 kg (eesti holsteini aretuseesmärk)
- Värvus: punasevalgekirju
- Kasutus: piimatõug; lihaks pullvasikad, nuumpullid, praaklehmad ja ristandid lihatõuga
- Eestis: eesti holsteini tõu (EHF) koosseisus; eesti punase karja aretuses verelisuse tähis RH
Allikad: eesti holsteini tõu aretusprogramm (PTA), PRIA põllumajandusloomade register (31.12.2025).

